Võru Järve Koolil täitus 15 tööaastat. Kevadel pidulikul sünnipäevaüritusel esitleti eripedagoogide poolt välja töötatud metoodilisi õppematerjale, tutvustati aastate jooksul saavutatut kaasates sõpruskoole Eestist ja väljaspool Eestit. Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid muudatused haridusseaduses ning sellega seoses tekkisid esimesed toimetulekukoolid, -klassid. Võru linnas alustati mõõduka vaimupuudega laste õpetamist 1992.a. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi juures avatud erivajadustega laste klassis. Vajadus toimetulekuõppe järele ajendas Võru Linnavalitsust avama Võru linnas 1996.a. toimetulekukooli – Võru Järve Kooli. Oluline oli lastevanemate initsiatiiv kooli loomisel. Võru Järve Kool on mõõduka, raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste toimetulekukool, mis töötab Haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusloa alusel. Võru Järve Kool (edaspidi VJK) on põhikool, kus õppetöö toimub Lihtsustatud Riikliku Õppekava alusel toimetuleku- ja hooldusõppe järgi. Iga õpilase füüsilist ja vaimset arenguvõimet arvestades koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, mille koostamisel osalevad nii pedagoogid ning lapsevanemad. Õpilase õppeaega arvestatakse koolitalvede järgi. Lisaks 9 kooliaastale on õpilase õppeaega võimalik pikendada kolme õppeaasta võrra võttes aluseks vanema põhjendatud taotluse ja õppenõukogu otsuse. Kooli lõpetamisel antakse õpilastele põhikooli lõputunnistus läbitud õppekava alusel. VJK on munitsipaalkool, mis on Võru Linnavalitsuse hallatav asutus. Kooli teeninduspiirkonnaks on Võru linn, vabade kohtade olemasolul Võru maakond ja naabermaakonnad. VJK-s õpib 2011/2012. õppeaastal 33 mõõduka-, raske ja sügava vaimu ning liitpuudega õpilast, neist 7 Võru linnast, 23 Võru maakonnast, 1 Valga maakonnast, 1 Põlvamaalt ja 1 Tartumaalt. Maakonnas elavad õpilased käivad iga päev kooli liinibussiga või valla transpordiga. Õpilastele, kellel igapäevase transpordi võimalus puudub, on koolis loodud tingimused ööbimiseks. Projekti raames on kool saanud sihtsuunitlusega väikebussi, mis võimaldab õpilasi transportida põhiliselt linna piires, vajadusel maakonnas või kaugemal. Õpilased on jagatud 6 klassi ning nendega tegelevad eripedagoogid, õpetaja abid, eriharidusega spetsialistid. Lisaks klassitundidele toimuvad õpilastele individuaaltunnid ja rühmatunnid. Kool on loonud kaasaegse õpi- ning töökeskkonna. Eesmärgiks on tingimuste ja võimaluste loomine õpilaste igakülgseks arenemiseks. Esteetilise kasvatuse eesmärgil kasutatakse kooli ja klassiruumide kaunistamisel õpilastöid ning pööratakse suurt tähelepanu korrale ning puhtusele. Õpilaste õppetööväline aeg on sisustatud õppekava toetavate õppetööväliste arendavate tegevustega. VJK-s on välja kujunenud traditsioonilised üritused: kontserdid, peod koos vanematega, matkad, ekskursioonid, näitused, õppekasvatustööd toetavad projektitegevused. VJK osaleb rehabilitatsioonimeeskonna töös. Teenust pakutakse õppetööst vabal ajal koostöös MTÜ Toetuskeskus Meielaga (vt www.meiela.ee) . Rehabilitatsiooniteenusena korraldatakse teenusel olevatele õpilastele ja noortele suviseid loovuse ning sotsiaalsete oskuste arendamise laagreid. Õppekasvatustöö arendamise ja erivajadustega inimestele toetava tugivõrgustiku/sotsiaalse kaitse loomise eesmärgil osaleb kool mitmetes rahvusvahelistes ja ka Eesti projektides, teeb koostööd aktiivsete sõpruskoolidega meil ja mujal.
|